Kutse

Rohevik foorum toimub 15. septembril 2016 Eesti Maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1, Tartu).

Rohevik 2016: Jäätmevaba jagamisühiskond

Rohevik kutsub mõtteid ja kogemusi vahetama jagamisühiskonna ning jäätmeinnovatsiooni teemadel. Uurime, kuidas kujundada ühiskonda, mis arendab ja kasutab targalt oma ressursibaasi ning suudab toime tulla loodus- ja majanduskeskkonna välismõjudega.

Suur osa (lääne)maailmast raiskab energiat, toitu ja teisi varasid. Laseme sageli asjadel ka tarbetult seista, ei kasuta kogu potentsiaali ning kõige selle juures maadleme manduva ökosüsteemiga. Praegu läheb Euroopas igal aastal raisku 600 miljonit tonni taaskasutusväärilist materjali. Keskmiselt tekitab iga EL kodanik aastas ligi 0,5 tonni jäätmeid. Aastas ladestatakse maailmas üle 2 miljardi tonni jäätmeid ning tarbijaskond kasvab… Samas võiksime elada ühiskonnas, kus ressursid on ringkasutuses jagamise, ümbertöötlemise, taaskasutuse, uuskasutuse abil. Jäätmevaba elukorraldus loob tervikliku väärtusahela, loob ökosüsteemipõhised hinnad ning toetab ka sotsiaalset sidusust. “Jäätmed” ainult viitavad meie “rumalusele” midagi ette võtta.

Milliseid on jäätmekäitluse tulevikustandardid? Miks on keeruline saavutada kestlikkust (ainult) poliitikate abil? Miks on kasulik loodus linna tagasi kolida?

Täna taaskasutab Euroopa ca 44% jäätmetest. Ringmajanduse ja hällist-hällini (cradle-to-cradle) tootmismudeli tõhusama juurutamisega võiksid Euroopa ettevõtted aastas teenida 600 miljardit eurot.  Esinejate abiga Eestist, Rootsist, Soomest, Norrast ja Suurbritanniast otsime vastuseid küsimustele:

Milliseid võimalusi pakub ühistegevuse ja jagamismajanduse uus tõus? Millised on jäätmemajanduse ja ressursikasutuse innovaatilised lahendused? Kuidas kindlustab oma raha kasutusele võtmine Tallinnast suurema Bristoli linna majandust ?

Tehnoloogia on vabastanud inimesed otsesest sõltuvusest oma lähimast keskkonnast ja ressursibaasist. Oleme harjunud tarbima asju, mille ressursid pärinevad maakera teiselt poolt. Kolime, kui asjaolud muutuvad ebasobivaks. See vabadus on suurepärane, ainult, et see ühtlasi eraldab meid oma tegude tagajärgedest. Me ei kanna üldjuhul vastutust ega näe tagajärgi, meie “jalajäljed” on peidetud teise linna, teise riiki, teisele kontinendile. Regulatsioonid ja institutsionaalne ettehooldus võtavad inimeste õlult vastutuse, korraldades meie üha keerukamaks muutuvaid suhteid inimeste ja keskkonna vahel. Tähenduslikud sotsiaalsed suhted aitaksid suurendada osavõtlikkust ning võivad toetada ressursside nutikat kasutust. Heaoluühiskonna kujundamine ja nutikas ressursikasutus toetavad teineteist.

Foorumi eesmärk on leida pidepunkte, mis aitavad kohandada ja juhtida oma elu viisil, millel on väike koormus keskkonnale, aga selge isiklik ja ühiskondlik hüve.

Ootame kõiki huvilisi, aga iseäranis avaralt mõtlevaid ettevõtjaid, poliitikakujundajaid, ametnikke, kogukonna ja vabakonna esindajaid.

Roheviku meeskonna nimel, Madis Tilga