Esinejad

            
 
          

Peeter Eek
Jäätmeosakonna juhataja, Keskkonnaministeerium

 

Lõpetasin 1989. aastal Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia osakonna kiitusega.

 

1989-2001 töötasin Järvamaal maakonna keskkonnateenistuses, kus tegelesin nii maavarade, jäätmekäitluse kui välisõhu teemadega, seda nii keskkonnalubade, keskkonnatasude, ettevõttete ja kohalike omavalitsustega suhtlemise raames. Sellesse perioodi jäi ka mitmed välisosalustega projekte, sh Taani osalusega maakonna jäätmekava koostamine ja selle edasiarendusena Eesti esimese EL nõuetele vastava tavajäätmete prügila (täna Väätsa Prügila AS) rajamine, mis avati 1999.

 

Aastast 1993 olen eri tasanditel tegelenud jäätmekäitluse suunamise ja korraldamisega. Eesti jäätmekäitlus on nende 23 aastaga pea tundmatuseni muutunud ja kuigi pidevalt kostab ka väsimuse ohkeid: ’kas see lõpuks valmis ei saa’ – siis paraku mitte. Maailm muutub, sh ka ootused ja nõuded jäätmekäitlusele,  selles osas on ka Eestil veel päris palju teha.

 

Töö- ja erialaselt olen ennast täiendanud Soomes, Rootsis, Taanis, Austrias, Taivanil, lühemalt ka teistes EL maades. Alates 2001 olen ka ise olnud üsna sageli EL Komisjoni korraldatud seminaridel kutsutud esineja, mh ELga liituda soovivates riikides, aga ka Ukrainas, Valgevenes jm.

 

Tuleviku suundumused on üheti kokku võetavad EL-s üldtunnustatud viie-astmelise jäätmehierarhia põhimõttega, päevakohaselt räägime jäätmekäitlusest, kui olulisest ringmajanduse osast. Tulevikku võib kirjeldada jäätmekäitluse mõttes  nii ’minimaalse jäätmetekke ühiskonnana’ (Zero-waste), kuigi see eeldab mitmes mõttes ka ’ümbernimetamisi’ – sest tekkinud jäätmed on ikkagi jäätmed, aga me peame õppima neid võimalikult paremini taaskasutama – kui ka ’ringlussevõtu ühiskonnana’. Eelkõige eeldab aga tulevik seda, et jäätmekäitluse valdkonnale panustatakse märgatavalt enam tähelepanu, mis alati ei peagi väljenduma vaid rahas – pigem suhtumiste muutustes.


Suvi Holm
EcoFellows OÜ


Annika Kruuse

Malmö linnavalitsus
 

Rohelised ja sinised alad - need kohad täidavad linna ökosüsteemis olulisi ülesandeid ning kannavad väärtusi, mis muudavad linnaruumi meile elamiskõlblikuks ja nauditavaks. Olgu selleks mürakaitse, õhu puhastamine, temperatuuride tasandamine, veejuhtimine, aga ka positiivsed mõjud rahvatervisele laiemalt. Tuleviku keskkonnatehnoloogia püüab kombineerida tarku tehnoloogilisi lahendusi linna ökosüsteemiteenustega. Oluline on aru saada, mil moel linna vajadused ja ökosüsteem kooskõlas toimivad.  See tähendab vajaduste kaardistamist, prioriteetide seadmist ning uudsete lahenduste välja töötamist. Ökoloogi taustaga Annika Kruuse räägib Malmö linna näitel, kuidas looduse linna kolimine otseselt ja kaudselt tulu toob


Henri Laupmaa

Fundwise ja Hooandja asutaja

 

Henri Laupmaad teatatakse peamiselt tehnoloogiaettevõtjana, kes on käivitanud loovprojektide toetuskeskkonna Hooandja ning ettevõtjaid ja investoreid ühendava ühisrahastusplatvormi Fundwise. Henri on prügikoristuskampaania „Teeme ära“ ja TEDx Tallinn üks asutajatest. Ta on Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige ning kuulub Vabariigi Presidendi mõttekoja liikmete sekka. Henri hoiab end aktiivselt kursis uute majandusmudelite ja jagamismajanduse arenguga.     


Riinu Lepa

Ökokogukond Väike Jalajälg

 

Riinu on üks asutajatest ökokogukonnas Väike Jalajälg, mis alustas koosloomist Mõisamaa külas 2014 aastal. Kogukonna loomise eesmärk oli luua jätkusuutlikku eluviisi kõigis elu aspektides. Ökoloogiline jätkusuutlikkus, sh mahetoidu kasvatamine, ressursside ringluse loomine, jäätmete vähendamine, taastuvenergia lahendused, jpm, on üks osa selles eluviisi tervikus.

Riinu on sotsiaalne ettevõtja tegutsedes igapäevaselt talutoitu vahendava Tagurpidi Lavka MTÜ eestvedajana. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonna areng on talle südamelähedane. 2012 aastal oli Riinu üks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutajatest ning on siiani juhatuseliikmena tegev. Riinu uurib EBSi juhtimisteaduste doktorandina kogukonna juhtimise ja otsuste tegemise praktikate tõhusust ning on külalislektorina olnud kaasatud õppetöösse EBSis, Tartu Ülikoolis ning TLÜs.

 


Ciaran Mundy

Bristol Pound CIC

 

Ciaran Mundy is currently a Director at Transition Bristol Ltd. and previously a successful business entrepreneur in the telecoms and property sectors. He trained and worked as a research scientist in soil ecology and was a founding director of One World Wildlife which supports conservation, campaigning, education and research projects in the UK and overseas winning the 2010 Vincent Weir Scientific Award. Ciaran’s combination of interests led him to study economics with a focus on the role of money and banking in determining the type of economy we live in. He wants his current work to support the development of a fair, diverse, sustainable economy through more widespread involvement and local ownership.


Taija Sinkko

Natural Resources Institute Finland (Luke)

 

Taija Sinkko (M.Sc. (Tech.)) is a Research Scientist in Natural Resources Institute Finland (Luke). Her background is in environmental technology. She has more than eight years’ experience on Life Cycle Assessment (LCA) and sustainability assessment of bio-based products, mainly food and bioenergy. She has participated to the development of sustainability assessment framework for bioenergy production, that takes into account environmental, economic and social aspects, in the IEE founded BIOTEAM project, which ended in the March 2016.


Kaidi Tamm

Karlsruhe Tehnikainstituut

 

Kaidi Tamm õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja kultuuriteadust, seejärel täiendas ta end Voronezhi Ülikoolis vene keele ja kultuuri alal ning Lugano Ülikoolis Šveitsis kommunikatsiooniteaduse alal. Tartu Ülikoolist pärineb ka tema magistrikraad, mille jaoks uuris ta lähemalt tänapäevast kavatsuslikku kogukonnaliikumist ja Lilleoru (öko)kogukonda ning töö pealkirjaks oli "Lilleoru fenomen läänemaise utoopiatraditsiooni valguses". Hetkel tegeleb Kaidi Tamm oma doktoriuurimuse lõpetamisega sotsioloogia erialal Justus Liebigi Ülikoolis Giessenis, Saksamaal. Tema peamine uurimisteema on kestliku arengu mudelid retoorikas ja praktikas kodanikuühiskonnas ja valitsustasandil tänases Euroopas.

 

Alates 2012. aasta maist töötab Kaidi Tamm Karlsruhe Tehnikaülikoolis, Tehnoloogia hindamise ja süsteemide analüüsi instituudis (Institute for Technology Assessment and Systems Analysis (ITAS)) jätkusuutliku linnauuendusega seotud projektidega. Eesti, inglise, saksa, vene, prantsuse ja ladina keelt valdav Kaidi Tamm on pikalt töötanud vabakutselise tõlgi ja ajakirjanikuna ning oli aastatel 2006-2008 Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht. Kaidi Tamme ja Tanno Mee ühisloominguna valmis ETV sarjas "Eesti lood"2010. aastal dokumentaalfilm "Normaalne inimene", mis küsib normaalsuse tähenduse järgi tänases edule suunatud tarbimisühiskonnas ja sellest tulenevas isiklikus ja ühiskondlikus kriisis. 


Kristi Zolgo

Taaskasutuskoda

 

Igapäeva elu Moostes – laste kasvatamine, maamaja taastamine viis Kristi Zolgo 4 aastat tagasi ideele asutada Taaskasutuskoda.

 

Ühelt poolt oli tahtmine midagi teha Mooste kogukonna hüvanguks ja teisest küljest oli selleks ka isiklik vajadus viia oma kasutult seisvad asjad ära. Selgus, et lähim koht oleks Tartu. Sealt edasi tekkis küsimus kuhu teised inimesed Lõuna-Eestis oma kasutult seisvad asjad viivad?

 

Aasta aastalt on Taaskasutuskoja tegevus laienenud - Valga, Otepää, Põlva ja Ahja jäätmejaamades on loodud kasutatud asjade vastuvõtupunktid, avatud on e-pood, korraldatakse turge ja laatasid ning mitmesuguseid teavitusüritusi. Nii päästetakse ära viskamisest aastas 4,5 tonni erinevaid asju, mis leiavad endale uue kodu.

 

„Inimestele meie tegevuse tutvustamine võttis aastaid ja see töö käib iga päev edasi. Isiklik kontakt on meie töös väga oluline! Lihtsalt aastakümneid oldi harjutud oma asju ära viskama, põletama, maha matma, metsa alla viima... Kogukonna kaasamine on peen ja delikaatne kunst, mis nõuab püsivust ja taktitunnet„ – Kristi Zolgo.